Nisu hind täna –
Live CBOT-kurss ja kalkulaator tonni kohta (EUR)
Nisu hinna kalkulaator – leivanisutera, söödanisutera ja kõvanisutera
Nisu ajalooline hind EUR tonni kohta
Nisu hind ühiku kohta täna
| Ühik | Hind (EUR) | Hind (USD) |
|---|---|---|
| Tonni kohta (MT) | – | – |
| 100 kg kohta | – | – |
| Kilogrammi kohta | – | – |
| Bušeli kohta (CBOT) | – | – |
Nisu hinnad tüübi järgi – tonni kohta
Mis määrab nisu hinna Eestis?
Eesti on väike, kuid kasvav nisuriik aastase toodanguga 400 000–500 000 tonni. Arvestades riigi suurust on see märkimisväärne tulemus – Eesti ekspordib märkimisväärse osa saagist välisturgudele. Peamised ekspordisadamad on Muuga (Tallinna lähedal) ja Paldiski, kust Eesti teravili liigub eelkõige Skandinaavia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika turgudele. Balti riikide ekspordikoridor on Eesti jaoks strateegiliselt tähtis, kuna see ühendab kohaliku tootmise globaalsete kaubavoogudega.
Eesti kasutab eurot, mistõttu on hinnakujundus lihtsam kui valuutariski kandvatel naabermaadel. Globaalse viitehinnana kasutatakse CBOT (Chicago Board of Trade) futuurilepingut ZW=F, mis on noteeritud USA sentides bušeli kohta. Euroopa viiteindeks on MATIF (Euronext Pariis), mis on noteeritud EUR/tonnis. Eesti nisu hinnad kujunevad üldjuhul MATIF-i alusel koos logistikalisu või allahindlusega, mis sõltub saagi kvaliteedist ja transpordikuludest Muuga või Paldiski sadamasse.
Suvinisu domineerimine ja talvinisu kasv
Eesti kliima on pikaajalise jaheduse tõttu peamiselt sobilik suvinisule (kevadel külvatud, septembris koristatud). Suvinisu annab üldjuhul kõrgema valgusisalduse, mis on leivakatse jaoks oluline. Viimastel aastatel on lõuna-Eestis – eelkõige Viljandi, Tartu ja Põlva maakonnas – kasvanud talvinisu (sügisene külv, juulikoristu) osakaal, kuna talvekliima on muutunud leebemaks. Talvinisu annab hektarilt kõrgema saagi, kuid kannab suuremat talvekahjustuse riski.
Varustuskindlus ja Balti riikide toidujulgeolek
2022. aasta Venemaa täieulatusliku sõja algus Ukrainas muutis Balti riikide arusaama toiduga varustamise julgeolekust (varustuskindlus). Eesti, Läti ja Leedu intensiivistasid koostööd kohaliku teravilja omajõulisuse suurendamiseks ning investeeringuid põllumajandustaristu arendamisse. Eestis võeti vastu meetmed kodumaise viljakasvatuse toetamiseks, et vähendada sõltuvust Venemaa või Ukraina teraviljaturgudest.
Eestis rakendatakse toidunisule ja nisujahule, mis on mõeldud inimtarbimiseks, käibemaksumäära 9% KM. Söödanisule ja loomasöödaks ettenähtud teraviljale kohaldatakse standardmäära 22% KM (tõsteti 20%-lt alates 2024. aastast). Kõik selle lehe hinnad on esitatud ilma KM-ita.
EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) avaldab regulaarselt Eesti teraviljastatistikaid, sh kokkuostu- ja ekspordivõrdlusi. EPKK andmed on oluliseks viitepunktiks nii põllumajandustootjatele kui ka kauplejatele, kes hindavad Eesti nisu hinnataset võrreldes MATIF-i ja naaberriikide turgudega.
Eesti nisu: ekspordikoridor, kvaliteet ja Balti sadamad
Eesti asub Balti riikide teraviljaekspordi koridoris, mis hõlmab ka Lätit ja Leedut. Kolme riigi koondtoodang ulatub kokku 5–7 miljoni tonnini aastas, mistõttu on Baltimaad kollektiivselt märkimisväärne regioon Euroopa teraviljaturul. Muuga sadam Eestis on üks Läänemere suuremaid kaubakäibega sadamaid ning selle kaudu eksporditakse oluline osa Eesti, aga ka osaliselt Läti teraviljast.
Eesti nisu ekspordinõuded
Välisostjad nõuavad Eesti nisule tavaliselt vähemalt 12% valgusisaldust, niiskust alla 14% ning vastavust fütosanitaarsetele normidele. Kõrgema valgusisaldusega nisu (12,5% ja rohkem) saab eksportturgudel preemiumhinna. Eesti suvinisu kõrge valgusisaldus on sageli konkurentsieelis lõunanaabrite talvinisuvarude ees, kus valgusisaldus on madalam.
Eesti põllumajandusmaa ja tootmisstruktuur
Eesti põllumajandusmaa pindala on ligikaudu 900 000 hektarit, millest aktiivselt haritakse ca 600 000 hektarit. Nisukasvatuseks kasutatakse üle 200 000 hektari, mis annab keskmiselt 3–5 tonni hektarilt (suvinisu). Suuremad põllumajandusettevõtted ja ühistud domineerivad tootmismaastikul ning müüvad suurema osa saagist läbi teraviljasalvede (nt AS Scandagra) rahvusvahelistele ostjatele.
Eesti teraviljakauplejate jaoks on MATIF-i hind EUR tonnis lähtepunktiks, millele lisandub või millest arvestatakse maha logistikakulud Muuga sadamasse (orienteeruvalt 15–25 EUR/t sõltuvalt päritolupiirkonnast), sadamateenused ja agentiteenused. Lõplik hinnatase, mida Eesti põllumees saab, jääb üldjuhul 10–25 EUR/t alla MATIF-i taseme.
Korduma kippuvad küsimused nisu hinna kohta
Nisu hind tonni kohta eurodes uuendatakse automaatselt iga 15 minuti järel sellel leheküljel. Hind põhineb CBOT futuuridel (ZW=F) ja teisendatakse kehtiva USD/EUR kursiga. Vaata hinda lehe ülaosas.
Nisu hind kilogrammi kohta leiad selle lehe hinnatabelist. Hind põhineb CBOT noteeringutel, mis on teisendatud eurodesse. Kasuta kalkulaatorit, vali ühikuks kilogramm ja arvuta soovitud koguse maksumus.
Eesti toodab aastas ligikaudu 400 000–500 000 tonni nisu. See on väikeriigi kohta märkimisväärne kogus ning oluline osa sellest eksporditakse Muuga ja Paldiski sadamate kaudu. Saak sõltub tugevalt ilmastikust – kuivad kevadsuved ja varajane külm võivad saaki oluliselt vähendada.
Muuga sadam on üks Läänemere suurima kaubakäibega sadamaid ja asub strateegiliselt Tallinna lähedal. Sadamal on kaasaegne teraviljaterminal ja laosüsteem, mis võimaldab suuri partiide käitlemist. Paldiski on alternatiivne sadam läänesuunaliseks ekspordiks. Mõlemad sadamad ühendavad Eesti ning osaliselt ka Läti toodangu Skandinaavia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Aafrika turgudega.
EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) on Eesti põllumajandustootjate ja töötlejate katusorganisatsioon. EPKK avaldab regulaarselt teraviljastatistikaid, ekspordivõrdlusi ja turuülevaateid. Lisaks esindab EPKK liikmeid poliitikadialoogides nii Eestis kui ka EL-i tasandil. EPKK andmed on oluliseks viitepunktiks Eesti teraviljaturul tegutsejatele.
Eestis kehtib toidunisule ja nisujahule, mis on mõeldud inimtarbimiseks, käibemaksumäär 9%. Loomasöödaks ettenähtud söödanisule kohaldatakse standardmäära 22% (tõsteti 20%-lt alates 2024. aastast). Kõik selle lehe hinnad on esitatud ilma KM-ita.
Eesti tõstis standardset käibemaksumäära 20%-lt 22%-le alates 1. jaanuarist 2024, et katta kasvavaid riigikaitsekutluseid ja tagada eelarve jätkusuutlikkus. Kõrgem KM-määr mõjutab söödanisu käitlemist ja toidutöötlejaid, kes kasutavad nisu toorainena. Toiduainete alandatud 9% määra ei muudetud, mistõttu leivanisutera ja jahu maksukoormus jäi samaks.
Suvinisu (kevadel külvatud, septembris koristatud) domineerib Eesti nisukasvatuses tänu kliimale. Suvinisu on üldjuhul kõrgema valgusisaldusega, kuid madalama hektarisaagiga. Talvinisu (sügisene külv, juulikoristu) kasvab lõuna-Eestis, kus talved on leebemad. Talvinisu annab hektarilt kõrgema saagi, kuid kandub suurem risk talvekahjustusest varajase külma või lume puudumise korral.
2022. aasta Venemaa täieulatusliku sissetungi järel Ukrainasse muutus toiduvarustuse julgeolek (varustuskindlus) Eestis ja teistes Balti riikides prioriteediks. Eesti, Läti ja Leedu suurendasid investeeringuid kohalikku põllumajandusesse ning arutasid aktiivselt regionaalse toidujulgeoleku tugevdamise meetmeid. Balti riigid vähendavad järk-järgult sõltuvust Venemaa ja Valgevene toiduahelast.
MATIF (Euronext Pariis) on Euroopa teravilja futuuribörsi kontraktide viiteindeks, noteeritud EUR/tonnis. See on Euroopa nisutootjate ja -kauplejate, sealhulgas eestlaste, peamine hinnabenchmark. Eesti nisu hinnad kujunevad üldjuhul MATIF-i alusel miinus logistikakulu Muuga sadamasse. Balti riikide hinnad jäävad tavaliselt 10–25 EUR/t alla MATIF-i taseme.
CBOT (Chicago Board of Trade) on maailma suurim põllumajanduskaupade börsi. ZW=F leping on noteeritud USA sentides bušeli kohta. Teisendus: 1 metriline tonn = 36,7437 bušelit. Näide: 600 senti/bušel × 36,7437 / 100 = 220,46 USD/tonni, seejärel korrutatakse USD/EUR kursiga. Selle lehe kalkulaator teeb selle arvutuse automaatselt.
Kõvanisutera ehk durum (Triticum durum) on kõva nisusort kõrge valgusisaldusega, mida kasutatakse pasta, kuskussi ja semolina tootmiseks. Eestis seda praktiliselt ei kasvatata kliima tõttu – import pärineb Vahemere riikidest (Itaalia, Prantsusmaa), Kanadast ja Türgist. Durumi hind on tavaliselt 10–20% kõrgem kui leivanisutera hind.
WASDE (World Agricultural Supply and Demand Estimates) on USDA igakuine aruanne globaalse teravilja pakkumise ja nõudluse kohta. See avaldatakse iga kuu teisel neljapäeval ning on maailma nisuturul suurima hinnamõjuga üksik teabeallikas. Ootamatud tootmismahtude revisjonid võivad liigutada CBOT-i nisu hinda 3–6% avaldamispäeval.
Nisu hind näitab tüüpilisi hooajalisi mustreid. Põhjaosas saabub koristerohkeim periood juulis–augustis, mil pakkumine on suurim ja hinnad sageli madalaim. Hinnad tõusevad tavaliselt sügise poole, kui varud vähenevad. Eestis ja Balti riikides on aprill–mai kriitiline periood, mil hinnatakse suvinis külvide konditsiooni ja prognoositakse saaki.
1 bušel nisuterat = 60 naela (lbs) = 27,2155 kg. 1 metriline tonn nisu = 36,7437 bušelit. CBOT hinna teisendus USA sentidest bušeli kohta USD/tonni: korruta 36,7437-ga ja jaga 100-ga. Näide: 600 senti × 36,7437 / 100 = 220,46 USD/tonn.